• TORE ON SIND NÄHA!

  • KINO: Meie Erika (Kohila kogukonnakeskuses)

    29.03.2026
    17:00
    Kohila Kogukonnakeskus
    Täispilet 6€
    Sooduspilet 5 €

    MEIE ERIKA

    P 29.03.2026 kell 17:00
     Kohila Kogukonnakeskus

    Vabaduse tänav 1/1, Kohila)

    SOETA PILET SIIT

     

    Olümpiavõitja Erika Salumäe tee oma ala absoluutsesse tippu on lugu, mis väärib rääkimist ja jõuab täispika mängufilmina kinolinale peatselt algaval uuel aastal. Erika keeruline lapsepõlv, käänuline noorusaeg ning inimvõimeid ületav teekond olümpiakullani inspireerib meid kõiki.

    “Meie Erika” jutustab südamliku ja kaasahaarva loo Eesti olümpiasangar Erika Salumäe teekonnast lastekodutüdrukust maailmarekordite ja olümpiakullani. Filmi lavastajaks on tudengi-Oscariga pärjatud German Golub ja nimirollis tõusev täht Karolin Jürise.

    Film tõstab rambivalgusesse läbi aegade ühe edukaima Eesti sportlase, kes on pidanud kahe olümpiakulla ja arvukate rekorditeni jõudmiseks ületama rohkem väljakutseid, kui paljud ette kujutada suudaks. Elvast pärit trekisõitja Erika Salumäel on tulnud triumfideni jõudmiseks rinda pista väärkohtleva kasuvanaema, murdunud unistuste ja omakasu peal väljas olevate abilistega. See film annab selgelt mõista, et igal rahval on vaja kangelast, kuid harva küsitakse, mida on kangelasel endal vaja.

    “Meie Erika” jõuab kinolinale 2026. aasta alguses. Filmi lavastaja on German Golub , produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi (Filmivabrik), kaaspordutsendid Armin Karu (Hansafilm) Toomas Ili (Elisa), Uljana Kim (U.Kim Studio) , Marta Romanova-Jekabsone, Inga Pranevska ( Amber Land Film ) operaator Rein Kotov ja kunstnik Jaana Jüris.

    Filmi võtted toimusid 2024. ja 2025. aastal viies riigis – Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Gruusias.

    Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut ,Kultuurkapital, Läti Filmifond , Lithuanian Film Centre, National Film Centre of Latvia Tartu Filmifond, Estiko, Viru Filmifond ja Elva Coop. Filmi levitajaks on Hea Film.

    Teatri töötuba Hageri Rahvamajas

    21.03.2026
    10:00-17:00
    HAGERI RAHVAMAJA
    TASUTA

    REGISTREERI ENNAST  TÖÖTUPPA  SIIN

    📍 Hageri Rahvamaja
    21.03.2026 kell 10:00-17:00
    Ühepäevane töötuba (7 tundi)

    Töötoas uurime meetodeid ja harjutusi, mis keskenduvad kohalolule, loovusele ja ehedale eneseväljendusele. Individuaalsete, paaris- ja rühmaharjutuste kaudu arendad oskusi, mis toetavad sind nii laval kui ka igapäevaelus. Töötades keha, meele ja näoilmetega loome ruumi, kus teatri kaudu saavad võimalikuks tähenduslikud kohtumised.

    Töötuba annab osalejatele jõu jutustada lugusid – nii esineja kui ka lavastajana. Samuti uurime, millist rolli võib teater mängida kogukonna tugevdamisel ning ühise loovuse ja tegutsemise inspireerimisel.

    Selle töötoa keskmes on teater, kus laval olev inimene on rikkalik ja paeluv, kus lihtsus on võimsam ning kus inimlik kohalolu on enam kui piisav.

    Oodatud on kõik huvilised –  varasem teatrikogemus ei ole vajalik.

    Kui soovid rohkem infot, siis kirjuta: karina.baumverk@kohila.ee

    AKORDIONIDUO: Henri Zibo ja Mikk Langeproon (Kohila kogukonnakeskuses)

    22.03.2026
    15:00
    Kohila Kogukonnakeskus
    Tavapiletid: 15€
    Sooduspilet: 10€

    Soodustust kehtib Õpilasele, tudengile, pensonärile ning Isic/Itic kaardi omanikule.
    Sooduspiletit saab osta eelmüügist ja broneerida kuni 21. märtsi õhtuni.
    Kohapealt ostes ja ilma eelneva broneeringuta kõik piletid Tavapileti hinnaga.

    AKORDIONIDUO: Henri Zibo ja Mikk Langeproon

    Kohila Kogukonnakeskus (Vabaduse tänav 1/1, Kohila)
    P 22.03.2026 kell 15:00
     

    HENRI ZIBO ja MIKK LANGEPROON on koos musitseerinud alates 2012. aastast. Selle aja jooksul on nad andnud sadu kontserte Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Olulisemate ülesastumiste hulka kuuluvad esinemised erinevates telesaadetes, nagu Klassikatähed, Laulud sõdurile, Terevisioon, Ringvaade ja Telehommik, samuti kontserdid Eesti suurimates saalides – Estonia kontserdisaalis, EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis ning Mustpeade majas. Duo repertuaaris on aastate jooksul kõlanud rohkelt maailmaklassikat, sealhulgas Modest Mussorgski Pildid näituselt ja Pjotr Tšaikovski Pähklipureja süit. Lisaks esitavad nad mitmesuguseid lühivorme ning on toonud kuulajateni ka mitmeid eesti heliloojate uudisteoseid ja esiettekandeid. 2018. aastal osales duo mainekal rahvusvahelisel akordionikonkursil Coupe Mondiale, kus nad saavutasid kammermuusika kategoorias 5. koha. Henri Zibo ja Mikk Langeproon on täna ühed nõutumad akordioniinterpreedid Eestis, andes kontserte regulaarselt iga nädal.

    Kavas: Pärt, Böellmann, Bach jt.

    Ratastooliga ligipääsetavus: Ratastooliga sissepääs olemas maja eest.

    KINO: Säärane mulk

    13.03.2026
    19:00
    Hageri Rahvamaja

    Täispilet 6.90
    Sooduspilet 5.90

    Komöödiafilm “Säärane mulk”

    Hageri Rahvamaja (Kohila tee 18, Hageri)

    R 13.03.2026 kell 19:00

     

    Mulgid on tagasi! Filmi “Vigased pruudid” tegijate uus kodumaine komöödiafilm “Säärane mulk” põhineb Eesti kirjandusloo esimesel algupärasel näidendil. Stsenarist Ott Kilusk on kohandanud lustaka seikluse kinolinale, tuues loo keskmesse tegelasena ka autori, Lydia Koidula enese.

    Noor Lydia, kes on ootamatult saanud kaks armuavaldust kahelt erinevalt noormehelt, sõidab maale heade sõprade juurde oma südames korda looma. Loodetud rahu asemel satub ta aga kirglike sündmuste keerisesse. Küla kauneim neiu Maie seisab just nagu temagi, kahe kosilase – ausa mulgi Märdi ja valeliku Ennu – vahel. Süda kisub vägisi Märdi poole, aga kasuahne isa Peeter keeldub Märti vana vihavaenu pärast mulkide vastu tunnistamast. Naljakad juhtumused ja romantilised armuintriigid segunevad võitlusega maade ja varade pärast. Nii põimuvad Koidula hingevärinad ja küla armumängud ühte värvikasse loosse.

    Peaosades astuvad üles Maria Teresa Kalmet Koidulana, noori armastajaid Maiet ja Märti mängivad Amanda Rebeca Padar ja Leonhard Sass Taalmaa. Ennu rollis on Märt Koik, isa Peeter on Pääru Oja ja ema Anne Piret Krumm. Lisaks teevad kaasa Jan Uuspõld Kure Aaduna, Ago Anderson Papa Jannsenina, Raimo Pass Kreutzwaldina jt.

    Filmi lavastaja on Ergo Kuld (“Vigased pruudid”, “Talve”) ja stsenarist Ott Kilusk (“Vigased pruudid”, “Kuulsuse narrid”) Lydia Koidula näidendi ainetel. Filmi helilooja on Tiit Kikas. Produtsendid Kristian Taska ja Armin Karu. Filmi tootsid Taska Film, HansaFilm, Kassikuld ning levitab ACME Film. Filmi valmimist toetas Pärnumaa Filmifond. Võtteperioodi toetasid A. Le Coq, DHL, Interprof ja Saku Läte. Film linastub kinodes üle Eesti 27. veebruarist ning eellinastused algavad 24. veebruarist.

    POTTMÜTSI VALMISTAMISE KURSUS

    07.03.2026
    10:00
    Hageri Rahvamaja
    105€

    🧵 Pottmütsi valmistamise kursus
    Hageri Rahvamaja
    7 ja 14 Märts 2026
    Mõlemal päeval algab kursus kell 10.00

    Registreeri ennast SIIN

     

    Tule ja õpi valmistama traditsioonilist pottmütsi – kaunist ja ajatut rahvuslikku peakatet, mis on olnud oluline osa Eesti naisterõivastusest.

    Koolitus toimub kahel kohtumisel, et iga osaleja saaks rahulikus tempos oma mütsi valmis teha. Tööprotsess on juhendatud algusest lõpuni.

    Esimesel kohtumisel:
    – lõike valmistamine ja papist vormi tegemine
    – voodri ettevalmistus
    – mütsi kokkuõmblemine ja pähe sättimine
    – pealiskanga ja lintide värvivalik

    Teisel kohtumisel:
    – mütsi vormi polsterdamine
    – pealiskanga kinnitamine
    – esiserva viimistlus
    – pitsi ja lintide õmblemine

    Kõik põhimaterjalid on juhendaja poolt: spetsiaalne tugev papp, voodrikangas, linatakk, pealiskangad ning lintide valik. Soovi korral võib kaasa võtta ka oma kanga, kui on kindel erisoov. Pealiskangas oli vanasti siidine, nüüd kasutame nt läikivaid kardina või kostüümi või paksu voodrikangast. Selle kangakulu on suur, sest mütsilõike sätine kangale diagonaalselt ja arvestame ka mustrit.

    Osalejal palume kaasa võtta:
    – nõelad ja niidid
    – käärid
    – mõõdulint
    – pliiats

    Tegemist on praktilise ja põhjaliku käsitöökoolitusega, mis sobib nii rahvarõivahuvilistele kui ka neile, kes soovivad õppida traditsioonilisi töövõtteid juhendaja käe all.

    Kohtade arv on piiratud, et tagada personaalne juhendamine.

    Kursuse maksumus 105€

    Tule loo endale oma kätega kaunis ja ajalooga ehe pottmüts!

    Kursust viib läbi Anne Ummalas

    Juuru Teater: DEUS EX MACHINA

    20.02.2026
    19:00
    Hageri Rahvamaja
    Tavapilet 15€
    Sooduspilet 10€

    Soodustust kehtib Õpilasele, tudengile, pensonärile ning Isic/Itic kaardi omanikule.
    Sooduspiletit saab osta eelmüügist ja broneerida kuni 19. veebruari õhtuni.
    Kohapealt ostes ja ilma eelneva broneeringuta kõik piletid Tavapileti hinnaga.

    SOETA PILET SIIT

     
    Hageri Rahvamaja ja Juuru Teater esitlevad:

    Juuru Teater: DEUS EX MACHINA

    R 20.02.2026 kell 19:00
     
    Hageri Rahvamaja (Kohila tee 18, Hageri)
    Etendus räägib elust ja inimeseks olemisest. Mis on tõeline ja mis on näiline? Kuidas läbi vigade ja kriiside rajatakse teed iseendani. Kõik see serveeritakse publikule tragikoomilises võtmes.
     
    K: Vaata Looja, ma mõtlen siin kõige Looja, on maailma, kogu universumi, täiuslikuna loonud. Võiks öelda, et see on lausa imeliseks loodud. Imeline, selle sõna kõige otsesemas mõttes, sest me ei oska ju inimestena ära seletada, kuidas see kõik on loodud, millest kõik on alguse saanud ja mille najal ja kuidas see kõik püsib… Kõik, mis meid ümbritseb, on üks suur ime, täiuslik harmoonia! Ometigi, meie, inimeste maailm, ei ole kaugeltki täiuslik?! Hoopis vastupidi – täis pingeid ja kannatamist. Etendus räägibki sellest, kuidas kõike seda imelist, mis meid ümbritseb, mahub nii vähe meie argipäeva. Kuidas inimesed, kellel on vaba tahe, kelles igaühes on peidus kübeke Loojat, loovad ise oma maailma, oma reaalsuse, kõige selle imelise sisse või selle kõrvale. Oehh, me paneme ikka täiega puusse. Ikka kohe täiega… Aga see selleks… eks igaüks elab nii, kuis oskab!
    Autor öelnud: Vaimne kriis võib mõjutada inimest mitut moodi. Öeldakse, et kui kriis ei tapa, siis teeb ta tugevaks! Kuidas tajub maailma kriisist “läbitulnu”? Kuidas tema “uus”  kogetav maailm ümbritsevaid inimesi mõjutab. Kas “valgustunu” võib liigsest valgusest pimestatud saada või mõjub “valgustatu” pimestavalt kõrvalseisjatele? Näidend lahkab eksistentsiaalseid küsimusi humoorikal ja mängulisel moel. Kõik, mis algselt loogiline ja selge hakkab korraga näima kahtlasena…. Tule ja katseta järele, kas sinu maailmapilti suudetakse kõigutada!
     
    Etendus on pälvinud ka tunnustust:
    Harrastusteatrite festivalil 2025 sai “Deus ex machina” kolm eripreemiat: “Parim meesnäitleja 2025 (Tavo Kikas)”,   “Parim lavastuslik kontseptsioon 2025”  ja “Parim stsenaarium 2025”!