Hageri Rahvamaja ajalugu – kultuurikandja läbi ajastute
Hageri Rahvamaja on olnud kogukonna kultuuri- ja seltsielu keskpunktiks juba aastakümneid. 1930ndatel aastatel tekkis Hageri Rahvahariduse ja Kooli Seltsi ( loodud 28.jaanuaril 1907) liikmete hulgas rahvamaja rajamise mõte. Samuti plaan istutada Hageris hävitatud ilupuude asemel uued puud, vahtrad, tammed ja paplid, Hageri algkooli maja juurest uue ehitatava rahvamaja juurde viiva tee äärde. 1932. aastal kuulusid haridusseltsi juhatusse esimees (alates 1929.a.) Gustav Põldmann, liikmed Aado Ilisson, Marta Kuuskmann, auliige Konstantin Thomson, kassahoidja Jakob Nimmerfeldt, Johannes Käsper, sekretär Erich Johannes, Nikolai Kiwiberg, Aleksander Hirsch ja Jaan Alavina.
10. juulil 1932 pandi Hageri Haridusseltsi 25.tegevusaasta juubelil nurgakivi Hageri Rahvamajale, mis valmis juba järgmisel aastal ja avati pidulikult 16.juulil 1933. Laval mängis kohalik näitetrupp etendust “Libahunt”. Pargis toimusid kergejõustiku võistlused, sest Hageris harrastati ka sportimist. Olavi Verev on kirjutanud mineviku spordiradadelt järgmist: Üks huvitavamaid sündmusi Kohila kergejõustikus oli matš Hageri rahvamaja pargis 16.juulil 1933 aastal. Sel ajal oli Hageri tugev spordikants ja tal oli palju suurem administratiivne tähtsus kui Kohilal. Ka oli Hageri kuulus oma suurte kultuuritraditsioonidega, mis kõik kokku andis üritusele nii teatud spordiajaloolise kui ka kultuuriloolise tähenduse. Neil võistlustel juhtunud ka midagi koomilist- kui Johannes Turtso, Kohila võistleja-olnud just teivashüppe ajal üleval 3 meetri kõrgusel, hüüdnud keegi Hageri mees: “Kuule, Juhan, kas ikka alla ka tuled” ning naeru ja lõbu olnud laialt. Üldvõit läks seekord Kohilale.
Laenu maja ehitamiseks ei võetud, riigilt ega omavalitsuselt toetust ei saadud. Tulu teeniti pidude ja väljamüükide korraldamisega. Vundamendi kraav kaevati valmis talgute korras. Maja valmis kohalike meeste koostööna. Maja ehituseks vajalik puitmaterjal tuli kogukonna talunike metsadest.
Haridusseltsi ettevõtmised pälvisid laialdast tähelepanu. Ajaleht “Postimees” avaldas rubriigis Ring ümber kodumaa mitmeid lühikesi teadaandeid Hagerimailt. Postimees kirjutas sellest: Keisri kojameistri poeg ehitab Hageri rahvamaja. Hageri haridusseltsi juhatus andis välja oma uue rahvamaja ehitustööd, mille nurgakivi läinud pühapäeval suure pidulikkusega peeti, arhitekt Alfred Oamerile 2200 krooni eest, materjal peale selle. Tööde hulka kuuluvad seinad, sarikad, talad ja katus. Tööde lõputähtajaks on 15 oktoober. Akende, uste ja ahjude ehitustööde väljaandmine sünnib edaspidi. Arhitekt Oamer on endise Vene keisri kojameistri poeg. Lõpetanud Saksamaal ülikooli.
15.07.1932 väljaandes nr.163 ilmub teade- Hageri haridusseltsi rahvamaja ehitustöö edeneb. Käesoleval nädalal püstitatakse juba sarikad. katuse alla viiakse maja 1. oktoobriks. Detsembrikuuks loodetakse toime tulle uste, akende ja teiste sisemiste töödega, nii et jõulu paiku võimalus avaneb avapidu ja majaõnnistamise läbiviimiseks.
Selle väärika hoone ajalugu ulatub tagasi 20. sajandi algusesse, mil rahvamajadest said Eesti maapiirkondades olulised rahvahariduse ja kultuuritegevuse tugipunktid. Hageris kujunes rahvamajast kiiresti kohaliku elu süda, kus toimusid kontserdid, näitemängud, pillimängud, tantsuõhtud ja harivad loengud.
Aastate jooksul on Hageri Rahvamaja olnud tunnistajaks mitmetele ühiskondlikele muutustele, kuid säilitanud oma rolli kogukonna ühendajana. Siin on tegutsenud erinevad seltsid, koorid ja ringid, mis on hoidnud elus rahvakultuuri, muusikat ja rahvatantsu. Rahvamaja lavalaudadel on üles astunud nii kodukandi andekad esinejad kui ka Eesti tuntud kultuuritegelased.
Hoone ise on läbi teinud mitmeid uuendusi ja renoveerimisi, et ajaga kaasas käia ja pakkuda tänapäevaseid võimalusi sündmuste korraldamiseks. Hoolimata muudatustest on säilinud vana rahvamaja vaimsus – külalislahkus, kogukonnatunnetus ja austus rahvakultuuri vastu.
Tänapäeval on Hageri Rahvamaja mitmekülgne kultuurikeskus, kus toimuvad kontserdid, teatrilavastused, näitused, töötoad ja kogukonnaüritused. See on paik, kus ajalugu kohtub olevikuga, ja kus igal sündmusel on juured kohaliku kultuuripärandi pinnases.
Hageri Rahvamaja – südamest kultuurile, kogukonnale ja tulevikule.